vegan

Veganväetis juurviljale-10L

18.00€
Küsi lisainfot
Kõik väljad on kohustuslikud

Lisaks sellele, et taimed suurest lämmasikukogusest sõltuvusse võivad jääda on oht, et isegi kompostitud loomasõnnik sisaldada mitmeid patogeene, kes võivad jäävad elujõuliseks ka mullas.

Loomade toitmiseks ja ülalpidamiseks läheb vaja oluliselt rohkem maad, vett ja väetist kui taimetoidu saamiseks. See on nii, sest suur osa loomasöödaks kasutatavas teraviljas sisalduvatest kaloritest läheb lihtsalt kaduma loomade elu- ja seedetegevuse käigus. Ei ole vajalik orgaanilist ainet läbi looma seedesüsteemi lasta, et looma kehaosadest toitu või väetist saada. Selleks, et saada üks kilo loomaliha, kulub umbes 10 kilo teravilja ja 5000–20 000 liitrit vett. Võrdluseks, ühe kilo nisu tootmiseks kulub 500–4000 liitrit vett. Loe siit (vegan.ee) edasi, kuidas intensiivne loomakasvatus keskkonda kurnab.

Taimed sobivad väetiseks tõhusamalt neid otse taimseks kompostiks, multšiks või haljasväetisena kasutades. Kui toidad mulda, toidab muld taimi.Kasutades taimekasvatuses väetisena taimset orgaanilist materjali, loob see viljakat, elujõulist mulda, kus arenevad jõudsalt mikroorganismid ja mükoriisavõrgustik, kes omakorda mineraalaineid lagundades neid taimedele paremini omastatavaks muudavad.   See tagab  mulla pikaajalise viljakuse ning taasloob tasakaalustatud loodusliku flora ja fauna mitmekesisuse farmis ning selle ümber.

Kolmandik kogu maakeral toodetud teraviljast läheb loomadele söödaks. USA-s söödetakse üle 70% teraviljast kariloomadele, Euroopa Liit impordib aga umbes 70% oma loomasöödast, mille kasvatamiseks kulub 20 miljonit hektarit maad väljaspool Euroopat. Euroopa Komisjon on öelnud, et „Euroopa põllumajandus on võimeline toitma Euroopa inimesi, kuid mitte Euroopa loomi”.

Tervelt 30% kogu maismaast kasutatakse põllumajandusloomade kasvatamiseks, kas karjamaana või sööda tootmiseks. Vabapidamisel olevad kariloomad võtavad enda alla veelgi enam maad, mis on enamasti loodud metsiku looduse arve